Kuidas mängida parmupilli I

Pea alati meeles, et ei ole olemas ainuõiget meetodit parmupilli mängimiseks. Mängi nii, kuidas sulle meeldib.
Minu mänguõpetuse esimene peatükk tutvustab kõige esmasemaid valikuid, mis parmupillimängijal ette tulevad. Teises osas kirjeldan meloodiate mängimise tehnikat ja kolmandas osas näitan veel mõned nipid.

\(☆o◎)/

KUIDAS PILLI KÄES HOIDA

*Tavaliselt võetakse parmupill vasakusse kätte, nii et sõrmed teraskeelt ära ei summutaks ja pannakse aisad (kaks paralleelset sirget raamil) esimeste hammaste vastu (mitte hammaste vahele, vaid pigem neist veidi ettepoole), jättes hammastele piisava vahe, et teraskeel saaks vabalt liikuda ja heli tekitada. Nüüd aga kõigest sellest täpsemalt.

*Läänemaailmas kõige levinum viis parmupilli hoidmiseks on hoida parmupilli nimetissõrme, keskmise sõrme ja pöidlaga, umbes nii nagu sellel toredal fotol hoiab Ruuben Kesler.

*Mõned hoiavad parmupilli tihtipeale ka nii, et moodustavad pöidla ja nimetissõrmega ümber parmupilli kaare “C” tähe kuju ja hoiavad pilli ainult nende kahe sõrmega. See tehnika toimib paremini, kui on ümmarguse raamiga, piisavalt pikkade aisadega pill.

*Tehnika, mis viimasel ajal on psühhedeelset tantsumuusikat armastavate noorte seas jõudsalt populaarsust kogunud, näeb välja umbes nagu esimene, aga parmupill võetakse pöidla, nimetissõrme ja nimeta sõrme (mitte keskmise) vahele, nii et keskmine sõrm jääb vabaks, et teha kõiksugu keele blokeerimise tehnikaid, nagu nt siin videos. Keele blokeerimisest kirjutan ülejärgmises postituses pikemalt.

*Kui on sobiva kujuga raam, nt kolmnurkne, ja pill on piisavalt pehme keelega, hoitakse mõnikord raami alumist osa pöidla ja nimetissõrme vahel nagu siin õpetatakse.

Kagu-Aasiast pärit Dan Moi’dega on muidugi teine lugu ja Põhja-Hiinas on (kahjuks küll hääbuv) traditsioon teha parmupille, mida ei peagi käega puutuma, aga see postitus siin on kõige tavalisematest parmupillidest. Dan Moist kirjutan hiljem.

KUIDAS KEELT TÕMMATA

On palju erinevaid võimalusi. Kirjeldan mõnda levinumat.

*Viljandi parmupillikoolkonna ema Cätlin Jaago tõmbab keelt suhteliselt sirge keskmise sõrmega, hoides käelaba, nii et peopesa on näoga risti ja suunatud vasakule. Sõrme liikumine tuleb sirgest edasi-tagasi randmeliigutusest. Juhan Suits seevastu kasutab minu meelest peamiselt nimetissõrme, mis on kergelt kõver ja tema randmeliigutus on rohkem nagu pöörde moodi.

Keelt enda poole tõmmates ei ole seda ohtu, et sa teda liiga kõvasti tõmbad, kuna pillimeister on enamasti sellega arvestanud, et keele tipp võib aisade vahel ära käia. See tehnika on muidu igati hea, aga edasi-tagasi mängimiseks – st keele kordamööda enda poole ja endast eemale tõmbamiseks – kõige paremini ei sobi, kuna enda poole mängimisel on randmeliigitus üsna pikk ja edasi-tagasi mängimisel on parem liigutada sõrme veidi väiksema amplituudiga.

*On eristatav veel konstantne ja mittekonstantne mänguviis. Konstantne tähendab, et parem käsi käib terve mängu jooksul ühtemoodi ta-ta-ta-ta-ta-ta ja variatsioonid tulevad kõik suust. Mõned ainult nii mängivadki – sealhulgas enamik Eesti pillimehi, keda 100 aasta vanuste salvestuste pealt võib kuulda. Viljandi uuele koolkonnale ja ka mulle jällegi meeldib vahepeal mõned löögid vahele jätta. (Kuigi, kui ma pikemalt mängin, jään tihtipeale lõpuks ikkagi ühe löögi peale.

*Pikka aega oli minu lemmikstiiliks mäng keskmise sõrmega endast eemale, pannes nimetissõrme kesmise sõrme taha toeks umbes nagu Aron Szilagyi siin õpetab. Mulle meeldib endast eemale mängides see tunne, nagu saadaksin midagi teele, endast ära. Justkui pilluksin noote õhku. See tehnika võimaldab mängida ka veidi valjemini. Lisaks on juba varemalt viidatud trance-style-sõrmegablokeerimise tehnikat parem teha endast eemale mängides, kuna samal ajal keelt endast eemale tõmmates ja sõrme sinna peale vajutades, kostub hea attackiga löök. Ja kiirete edasi-tagasi tehnikate jaoks on see ka hea. Väidetakse küll, et endast eemale mängimine lõhub pilli kiiremini ära, aga minu meelest väidavad seda peamiselt need, kes vähe endast eemale mängimisest teavad ja eeldavad et endast eemale mängitakse sama pika randmeliigutusega nagu enda poole, kuigi tegelikult nõuab endast eemale mängimine palju väiksemat tõmmet, et enda poole tõmbamisega võrdväärse valjusega heli tekiks.

Algajal võib kergesti tekkida tunne, et tahaks valjemini mängida ja siis ta hakkab eriti kõvasti keelt tõmbama. See siiski eriti hea mõte ei ole – enne tasuks veidi hingamisega ja suu kujuga mängida ja siis peaks soovitud valjus ka tulema.

*Kui pillil ei ole keele tipus rõngast, vaid on lihtsalt naga, on hea endast eemale mängimisel vahepeal pöialt kasutada, et sõrmenahk hellaks ei muutuks. Kagu-Aasia rahvad mängivad tihtipeale pöidlaga.

*Veel üks hea variant on toetada parema käe nimetissõrm vasaku käe keskmisele sõrmele, hoides peopesa enda poole ja tõmmates keelt nimetissõrmega kasutades ainult sõrmelihaseid, nagu paljud hindud mängivad. Sobib täpsema ja meloodilisema mängustiili jaoks ja on paremale käele minimaalselt väsitav.

*Mõned eelistavad kergitada oma parema käe küünarnukki, hoida sõrmi paralleelselt keelega ja mängida siis nt keskmise sõrmega. Selline mängustiil tekitab veidi teistsuguse saundi.

*Keskaasias mängitakse peaaegu alati niimoodi. See asend on eriti hea, et teha hobusekappamist.

Need olid vaid mõned variandid.

KUIDAS HINGATA

Hingamine, ohuvoolu katkestamine ja suunamine on oluline osa parmupillimängust. Mõne pilli puhul pole vaja keelt isegi tõmmata – piisab kui panna pill õigesti suhu, tõmmata õhku sisse ja hääl hakkabki tulema.

Võimalusi on liiga palju, et neid kõiki üles lugeda, aga siin paar näidet kuidas õhuga rütmi juurde tekitada:

Parmupillimäng eeldab hingamist muusika rütmis. Mõnikord juhtub, et ei pane tähelegi millal sa lõpetad hingamise selleks, et pilli mängida ja hakkad pilli mängima selleks, et hingata.

HÄÄLIKUD
Arvatavasti iga parmupillihuviline tuleb selle peale, et muuta oma suu kuju vastavalt erinevatele häälikutele. Üldiselt soovitan lihtsalt katsetada ja kuulata. Alustada võib nii, et panna keel sellisesse asendisse nagu ütleks “O” ja siis mängimise ajal tõsta ta üles asendisse nagu ütleks “I”.

KOKKUVÕTTEKS
Peamine on, et olge loomingulised, ausad ja nautige parmupillimängu.

Siin üks minu lemmikuid parmupillimängijaid, Ma Guo Guo, Hiina Kou Xiangi mängimas: